Kirjutasin siis ühe loo.See on esimene osa
Merily ärkas hommikul vara üles,sest ta kuulis kedagi rõdul olevat .
Ta pani end riidesse,ning vaatas kes seal on.
Seal ei olnud kedagi.
Merily läks tagasi oma tuppa ning proovis uinuda,
kuid und enam ei tulnud.
Ta läks siis vannituppa,et ennast puhtaks pesta.
Merily vaatas korraks aknast välja,ning märkas seal kõndivat imeilusat kassi.
Muideks oligi Merily unistus endale saada üks kassipoeg.
See keda Merily aknast nägi ei olnud just kassipoeg,kuid sellist kassi
ta just endale oli tahtnud.Ta vaatas kassi imetleva pilguga,ning pesi ennast edasi.
Kui ta tagasi enda tuppa oli jõudnud ning voodi peal lebama oli hakkanud,
helises ta telefon.
Merily võtis toru vastu ning lausus:"Hallo kes kuuleb?!"
See oli ta parim sõbranna Katy.
Ta tahtis,et Merily tema juurde tuleks.
Merily oli nõus ning asus teele.
Kui ta oli juba Katy maja juures siis märkas ta jälle seda sama kassi
keda ta enne oli näinud.
Merily vaatas kassi ning läks katy korteriukse kõrvale ja helistas kella.
Katy tegi ukse lahti ning kutsus Merily sisse.
Merily rääkis katyle sellest kassist mida ta enne oli näinud,ning kui ilus ta oli jne...
Katy teadis küll mis kassi ta mõtleb.
See oli ta vanaema kass,kuid seda ta Merilyle ei ütelnud.
Katy ainult tegi nägu ,nagu ei teaks millest jutt.
Merily veetis siis veel Katy juures 15 minutit ning otsustas
kodu poole minna.
Teel mõtles Merily ainult sellest kassist keda ta enne näinud oli kuid siis kuulis
ta häält:"Tere Merily!"
See oli Ashley.
Merily tõstis siis pea üles ning ütles:"Tere-tere!"
Asley:"Kuhu lähed?"
Merily:"Koju"
Siis vastas Ashley:"Olgu siis.Ma lähen ka koju olin just enda vanaema juures,
aga tsau siis!Koolis näeme!"
Merily vastas siis :"Tsau Ashley!"ning läks edasi.
Arusaadav,et Merily unistas ainult kassist keda ta nägi,kuna ta oli tõesti
ime-imeilus!
Merily jõudis siis viimaks koju ning puhkas.
Ta oligi öösel saanud vähe magada,ning praegu on õigehetk
magamiseks.
Jätkub.....
Merily ärkas hommikul vara üles,sest ta kuulis kedagi rõdul olevat .
Ta pani end riidesse,ning vaatas kes seal on.
Seal ei olnud kedagi.
Merily läks tagasi oma tuppa ning proovis uinuda,
kuid und enam ei tulnud.
Ta läks siis vannituppa,et ennast puhtaks pesta.
Merily vaatas korraks aknast välja,ning märkas seal kõndivat imeilusat kassi.
Muideks oligi Merily unistus endale saada üks kassipoeg.
See keda Merily aknast nägi ei olnud just kassipoeg,kuid sellist kassi
ta just endale oli tahtnud.Ta vaatas kassi imetleva pilguga,ning pesi ennast edasi.
Kui ta tagasi enda tuppa oli jõudnud ning voodi peal lebama oli hakkanud,
helises ta telefon.
Merily võtis toru vastu ning lausus:"Hallo kes kuuleb?!"
See oli ta parim sõbranna Katy.
Ta tahtis,et Merily tema juurde tuleks.
Merily oli nõus ning asus teele.
Kui ta oli juba Katy maja juures siis märkas ta jälle seda sama kassi
keda ta enne oli näinud.
Merily vaatas kassi ning läks katy korteriukse kõrvale ja helistas kella.
Katy tegi ukse lahti ning kutsus Merily sisse.
Merily rääkis katyle sellest kassist mida ta enne oli näinud,ning kui ilus ta oli jne...
Katy teadis küll mis kassi ta mõtleb.
See oli ta vanaema kass,kuid seda ta Merilyle ei ütelnud.
Katy ainult tegi nägu ,nagu ei teaks millest jutt.
Merily veetis siis veel Katy juures 15 minutit ning otsustas
kodu poole minna.
Teel mõtles Merily ainult sellest kassist keda ta enne näinud oli kuid siis kuulis
ta häält:"Tere Merily!"
See oli Ashley.
Merily tõstis siis pea üles ning ütles:"Tere-tere!"
Asley:"Kuhu lähed?"
Merily:"Koju"
Siis vastas Ashley:"Olgu siis.Ma lähen ka koju olin just enda vanaema juures,
aga tsau siis!Koolis näeme!"
Merily vastas siis :"Tsau Ashley!"ning läks edasi.
Arusaadav,et Merily unistas ainult kassist keda ta nägi,kuna ta oli tõesti
ime-imeilus!
Merily jõudis siis viimaks koju ning puhkas.
Ta oligi öösel saanud vähe magada,ning praegu on õigehetk
magamiseks.
Jätkub.....